Mul ei ole kunagi varem olnud nukumaja. Nukkudel voodi mul lapsena oli ja endale suurest pappkarbist sain ka maja ehitada, kuid nukkude maja mul polnud. Kolimise käigus jäi mulle silma vana omaniku mahajäetud kohvi- ja teepakkeriiul. Mul ei olnud plaani seda riiulina kasutada, kuid lähemal vaatlusel avastasin, et tegelikult näeb see välja üsna nukkude ridaelumu moodi. Nüüd mul siis ongi päris oma nukumaja, elu esimene pealekauba.
Sissekolimine käis kähku, sest tuppa mahtuv mööbel oli mul juba varasemast olemas. Hetkel tundub, et elukad hakkavad end tasapisi siin sisse elama, sest me eile mängisime nendega pool päeva seal kodu. Nagu uue elupaiga juures ikka, on vaja on veel miljonit muud asja värvist tapeedi ja plaatide ja piltideni, aknast kardina ja valgustuseni, aga küll see kõik ka ajapikku tuleb.
Armas abikaasa printis mulle öösel uude elamisse sobiva vetsupoti, lahtikäiva kaane ja prilllauaga puha. Selgus, et see sobitub ideaalselt toidutopsist tehtud vanniga. Selle poti üle olen ma kohe ekstra rõõmus! Svainessa kiitis selle juba ka heaks.
Vana siga on kolimisest väsinud. Ta on keset päeva mõistagi lapiti voodis ja ütles, et suudab veel vaid varbaid liigutada. Ju tal võtab taastumine veidi aega.
Kroks naudib lihtsalt elu ja olemist. Ta on vaimustunud uuest klaasrõduga elutoast. Kumerate servadega uhke klaasrõdu ise küll siit pildilt ei paista, kuid rõduklaas tuli otse me külmkapist.
Vot siis sellised lood täna. Selline see mu ridamajtüüpi majake hetkel on 🙂
Milline maailm!
Kohe mitme milline!. 
