18 aastat tagasi küsiti mult üsna etteheitvalt, millal ma suureks saan. Tol korral vastasin ma solvunult, et ei ole plaaniski. Vahepeal pole keegi taibanud seda suurekssaamise asja mu käest uurida, aga kui keegi võtaks nõuks seda teada saada, siis täna vastaksin ma õnneliku õhinaga, et ei iial!
Kaks ja pool aastat mängiterapeudiõpet on olnud pungil täis äratundmist, et see on minu koht ja minu maailm, killuke, mis oli just täpselt puudu mu tähesüsteemist, et siduda tervikuks varasemad teadmised ja oskused ja anda endast parim nende heaolu toetamise nimel, keda ma üle kõige maailmas armastan – lapsed.
Selle mänguterapeudiks õppimise ja kasvamise aja sisse mahtus kuhjaga harjutamist, avastamist, katsetamist, tööd iseendaga ja kooskulgemist lastega. Ma olen krunni tipust varbaotsani tänulik selle aja, õpetuse ja võimaluse eest, mis on mind mu südames koju toonud.
Täna on jälle imeline päev, sest tänasest olen ma päris ametlikult ja paberitega mänguterapeut! Nüüd ootavad ees täiendavad õpingud, supervisiooniaasta ja veel rohkem mängimist ja olemist lastega. ❤❤❤
Rõõmsad tervitused ja tänud lähevad siit kõigile õpingukaaslastele, meie imelistele õpetajatele Sirlile ja Emmale, lastele, nende peredele ja õpetajatele! Kallistused annan edasi ka enda perele vapruse, vastupidamise ja toetuse eest! Juhhuu!! ❤