Mulle tundub, et mänguterapeudi ühed väga olulised töövahendid on sussid. Susse ei ole kunagi liiga palju. Kui lepatriinud olid remondis ja tundmatud hallid nunnuloomad pesus, siis sahistasin ma veidi aega valgetes sussides ringi. Valgete sussidega on selline lugu, et need on nagu puhas lõuend, mis kogu aeg meelde tuletab, et seal ikka võiks midagi olla.
Kui ma kunagi munapühade ajal valgetele sussidele joonistamist katsetasin, siis tegin seda tavaliste vildikatega. Täitsa tore sai see tulemus. Sel korral olid mul käepärast aga tekstiilivildikad. Minu üllatuseks oli nendega sussi froteesarnasele kangale palju keerulisem joonistada kui tavalise vildikaga ja värv kippus kokku sulama ja mõni toon jäi kuidagi kentsakas. Karu ja jänes selle üle ei kurtnud ning jänes teatas reipalt, et no kui porgand tahab värvi poolest paista nagu piimašokolaad, siis tal pole selle vastu vähimat. Šokolaadiporgandid pidi veel paremad olema kui tavalised porgandid.
