Mina, ükssarvik

Mänguteraapias püüame me ohutuse tagada lihtsa kokkuleppega:

Mina ei tee sulle haiget, sina ei tee mulle haiget ja me ei tee asjadele ja ruumile haiget.

Seda, et vahel asjad pudenevad ja purunevad, seda juhtub ja vahel juhtub ka, et me ise saame haiget, kuid siis püüame olukorra mõistlikult lahendada. Kogemus sellestki, kuidas keerulises olukorras käituda võib olla oluline mudel ellu kaasa võtmiseks. Tahtlikult me neid situatsioone ei tekita, kuid nende olukordade tekkides, kui need haaravad endasse ja puudutavad ka last, saab neile otsa vaadata.

Seda, et lapsed ronivad, hüppavad ja libisevad, seda ikka juhtub, sest vahel on mürgel päris tõsine. Seda aga, et mina ise kuidagi pihta saan, pole palju juhtunud. Kõige kirkamalt meenubki vist see, kui ma koristades endale ise morsa varbale kukutasin.

Mida aga teha siis, kui sulle lendab mänguhoos mööda vahtimist kobakas plastikust taguotsaga ükssarvik? Kusjuures see ükssarvik lendas täiesti vihavabalt ja korraliku kolksuga kohtumine mu laubaga oli koo-huu-taa-vaalt valus.

Korraga oli mul silme eest must, kiljatasin valust ja pisarad pritsisid iseenesest. Laps puges peitu. Kobamisi jõudsin oma metallist joogipudelini ja istusin lapse lähedale maha. Külma roosat pudelit otsaees hoides ajas valust hoolimata hirmsasti itsitama. Muhk oli korralik ja nahk hirmus hell, aga mõtle, sul on ükssarvikuga kokkupõrge ja sinust endast saab sedasi ka ükssarvik. Pisaraid pühkides muigasin ettevaatlikult, et näe, see sarvevärk on vist nakkav. Laps puges imelooma piiluma ja oskas kergendusega. Arutasime asjade, mõtete ja tunnete üle, mis sellise kogemusega tekkida võivad, sest elus ju ikka tuleb selliseid asju ette ja siis mängisime järgmisel viisil edasi.

Paar tundi hiljem on mu sarveke muutunud kergelt sinakaks. Valus on ikka, kuid noh, naljakas on tegelikult ka. Ma oma mannetut üksikut sarve teile ei näita, kuid leidsin telefonist varasema pildi ühest pehmemast ükssarvikust. Praegu vaatan, et selline kiiver kuluks mul hoogsamate mängude ajal ehk isegi igapäevaselt ära. Siis saaksin iga kell ükssarvik olla ja seda ilma igasugu sarvekasvatamise valuta. 😀