Leidsin arvutist ühe vana armsa pildi heatujuskaaladest, mida ma haiglas töötades vahel lastele joonistasin.
Õed mõõdavad ja dokumenteerivad valu skaalade põhjal. Ka põletushaavade ravis hinnatakse sügelust skaala alusel. Tegelikult saab selliste skaaladega mõõta ju mida kõike. Kui vahel kasutatakse hindamiseks ka protsente, siis sellised skaalad on enamasti nullist kümneni või ühest kümneni, harvem käib mõõtmine viie palli süsteemis. Näiteks valu hindamisel vastab null (või üks) sellele, et valu ei ole ja kümme siis omakorda tähendab seda, et tegemist on elu kõige ko-hu-ta-va-malt valusama valuga.
Kui laps oskab numbriliselt asjale läheneda, siis saab ta muidugi ka ennast väljendada läbi numbrite, kuid sageli on piltide järgi enda seisundi hindamine lihtsam. Piltidega süsteem on tegelikult ju sama – iga nägu vastab teatud numbrile. Joonistatud valuskaaladel klassikaliselt küll pisaraid ei kujutata, kuid tuju mõõtmisel tundus see mulle igati vajalik, sest vahel on tunne lapse sees ikka kohe päris-päris raske ja ajab vägisi nutma. Tegelikult ajavad asja suurepäraselt ära ka kümme sõrme – mitut sõrme vaja on, et näidata näiteks valu tugevust – kui valu pole, siis pole ühtegi sõrme tarvis, kui valu kõige valusam, siis võib vaja minna ka kõike kümmet.
Mulle meeldib keerulisemate asjade kõrval mõõta ka rõõmu, head tuju, soojenevaid varbaid ja muud sellist, sest need annavad hea aluse rääkida ka muudest olulistest asjadest ja kaardistada lapse heaolu laiemalt. Eks see on selline jõustav moment, et isegi kui on väga paha või valus, siis saab teha äkki ka samal ajal midagi sellist, mis üldise olemise naaaatukenegi paremaks teeb.
Lapse juhitud mänguteraapias tulevad skaalad teemaks harva, kuid mu esmaabikohvrikeses on üks mida-kõike-hindav-skaala olemas ja on lapsi, kellele meeldib sellega kõiksugu tundeid mõõta, kui nad on aru saanud, milleks see skaala hea on. Karukliiniku tegemistest seevastu on skaalad alati omal kohal, sest aitavad lapsel paremini hinnata seda, mida ta tunneb. Nii saavad tervishoiutöötajad vajadusel kirja panna murede suuruseid ja korduval küsimisel ka hinnata nende muutumist. Skaalade kasutamise oskus on üks hea oskus ja seepärast julgustan ma ka kõiki vanemaid ja õpetajaid, kui nad sellist mõõtmissüsteemi juba ei kasuta, õpetama lastele, kuidas numbri- või näoskaalat kasutada.
Heatujuskaaladega on muidugi veel see tore asi, et kui muidu öeldakse olematu tuju kohta, et tuju on täitsa nullis, siis heatujuskaalal tähendab null seda, et tegemist on ühe väga hea tujuga ja pole mitte ühtegi asja, mis head olemist sel hetkel kuidagi häiriks. 🙂
