November on tihedalt täis pikitud kõiksugu olulisi märkamise päevi. Täna on enneaegse sünni päev. 15 aastat tagasi neil päevil olin ma rõõmus ja roosa rase, miski ei viidanud sellele, et vähem kui nädala pärast kiirustab ootamatult siia ilma mu pojake, kelle sünnitähtaeg pidi olema veebruaris. Nii see läks ja pea kõik, mida ma teen täna, on viisil või teisel mõjutatud või alguse saanud sellest kogemusest. 
Lapsi, kes sündimisega kiirustavad, on alati olnud ja neid on ka tänapäeval kõigist pingutustest hoolimata. Enneaegne sünnitus võib osaks saada kõigile last ootavatele naistele. Ka neile, kes on noored, tugevad ja terved, neile, kelle rasedus on hästi jälgitud ja on olnud läbi ja lõhki roosa ja rõõmus. Kaitstud pole selle kogemuse eest lõpuni keegi ja kui see juhtub, mõnel juhul pikemalt vindudes, mõnel juhul nagu välk selgest taevast, siis esimesed hetked, tunnid, päevad, nädalad, kuud, aastad võivad olla rasked. Vahel ka väga rasked. Sellised kogemused jätavad oma jälje. Hoolimata näiliselt heast edasiminekust võib emotsionaalne taastumine võtta palju aastaid tösist tööd ja hella hoolt.
Elu alguse haiglakogemused ei ole kerged ei lapsele ega tema lähedastele. Kuigi meil Eestis on väga head näitajad enneaegsete laste ellujäämises ja meie meditsiin on tõeliselt heal tasemel, siis meie tervishoiu ja sotsiaalse toetuse pool vajavad veel tööd ja ühenduskohti. Ei piisa sellest, et spetsialistid teavad, mis on oluline. Kriitiliselt oluline on, et ka laste vanemad teavad, mis on oluline ja kuidas nad ise saavad midagi oma lapse, tema heaolu ja arengu toetamise heaks teha ning sedagi, et enneaegse sünni mõju ei saa otsa haiglast lahkudes või 2aastase lapse kontrollis käies. Õnneks on meil selge siht, sest püüame ka Eestis liikuda tasapisi hästi läbi mõeldud Euroopa standardite suunas.
Igal aastal on rahvusvaheliselt enneaegse sünni päeval ka oma juhtmõte. Selle aasta moto on “Lapsevanema embus on võimas teraapia”. On tõendatud, et enneaegsed lapsed võivad ja saavad olla vanemaga nahk-naha kontaktis sünnihetkest alates ja kuvöös on vaid hädapärane aseaine vanemale, mitte vastupidi. Lapse vanemast eraldamine ei ole enamus protseduuride teostamiseks vajalik ning vanema süles võib laps olla ka koos kõigi elu toetavate vahenditega. Selline lähenemine võib olla väljakutseks personalile, kuid see on võimalik ja lastele ning vanematele ka äärmiselt vajalik paljudel olulistel põhjustel. Lapse nahk-naha kontakt vanemaga peab olema soositud, julgustatud ja igakülgselt toetatud lähenemine. See on miski, mille poole selgelt püüelda ja miski, mida vanemad väga julgelt peaksid ka ise nõudma oma laste ja iseenda nimel, sest lapsevanema embus on enneaegse lapse jaoks võimas teraapia! See on seda iga lapse jaoks!
Kui perre sünnib enneagne või muul põhjusel elu alguses pikemat haiglaravi vajav laps, siis jäävad suures saginas pere suuremad lapsed sageli tahaplaanile. Nad võivad näida igati vaprad ja anda endast parima, et nende maailm koos püsiks ning seepärast jääb nende toetamise vajadus pahatihti märkamata. Nende kogemuste järelmõju avaldub vahel aga alles aastate pärast.
Mänguteraapia on selles mõttes imeline lähenemine, sest sobib nii kriisihetkel kui perede kõige pisemad alles eluga kohanevad ja ka hiljem, kui mured on kasvada jõudnud. Mänguteraapiast võib kasvades suurt tuge olla ka enneaegsele lapsele endale, sest elu alguse keerulised kogemused jätavad sageli jälje, mis hilisemas elus, lasteaeda ja kooli minnes ennast omal moel ilmutama hakkavad. Oluline on mitte oma muredega üksi jääda!
Enneaegse sünni päeva värv on sirelililla, mis kannab endas õrnust ja erakordsust, kinnitust, et imed on päriselt võimalikud. Maailm värvub täna õhtul mitmel pool läbi valgustatud hoonete lillaks. Sul on aga võimalus avaldada oma toetust kõige varem sündinud pisikeste ja suurte imede ning kõigi nende toetajate auks kandes täna midagi sirelilillat.
