Vahel tulevad lapsed mänguteraapiasse koos oma isiklike mänguasjadega. Vahel on midagi oma vaja lihtsalt selleks, et tulles oleks kindlam tunne. Vahel on soov midagi näidata ja tutvustada. Vahel on vaja tunnet, et erinevad maailmad kohtuvad ja segunevad. Vahel on vaja oma asjadel teraapiatoa asjadele külla tulla, et uute kogemustega lahkuda ja mingi oluline tunne kaasa võtta.
Mitte kõik terapeudid ei soosi selliseid külaskäike ja eelistavad pigem maailmad lahus hoida. Mul puudub külalistega negatiivne kogemus. On lapsi, kes tulevad iga kord külalistega ja on neid, kes seda kunagi ei tee. Turvaelement on alati lubatud ja laps ise vaatab, kas ja mida ta temaga teeb. On ka juhtumeid, kus isiklik mänguasi mängutuoas “ära kaob” ja jääbki kadunuks. Sellisel juhul saab kokku leppida, mis edasi saab. Paar sõbrakest on sedasi minu juures ka puhkusel käinud nädalakese.
Siin pildil on meil külas moodsad sõbrad. Tundub, et need tegelased on üsna popid, sest lapsed on neid mõnedki korrad otsinud ja küsinud, kus nad mul küll olla võiksid. Kuulda on olnud, et Balti Jaama turult võib selliseid leida. Peab vist otsima minema või teate teie? Nagu näha, siis külalised võivad mindki inspireerida. 🙂
