Mida teevad suured inimesed koosolekutel?
Minu uude pessa lasteaias pääseb läbi juhtkonna ruumide eesruumi. Laual või kohvimasina kõrval on seal enamasti ka kommikauss. Teraapiakohtumiselt tagasi rühma suundudes tuleb mu väiksele sõbrale meelde, et ta on seal varem komme näinud ja kuna eesruumis on täiesti vaikne, siis avab ta ukse ja teeb otsustavalt kolm julget sammu kausi suunas.
Läbipaistvast selgest klaasist kauss on tühi. Seda näeb ta kikivarvul seistes ise ka, kuid palub ikka, et ma ta sülle võtaksin, et seda asja teises vaates ka uurida. Istub siis laps mu süles ja vaatab kurva näoga kaussi.
“Ongi tühi! Kas tädi Kerli sõi kõik kommid ära?”
Ma ei taipa isegi emotsiooni peegeldada vaid asun kohe Kerlit päästma:
“Ma arvan, et neil oli siin koosolek ja eks nad siis vist sõid…”
Korraga ohkab väike inimene: “Ma tahan ka koosolekule minna… aga tädi Eeeeeva, kas sul on kommi?”
Selgub, et mul siiski on üks pisike roosa südamekujuline komm kotis. Laps saab selle endale.
“See on nii hea, et sina koosolekul ei käi!” patsutab pisike inimene mind lohutavalt.
***
Mu lasteaia vanas mängutoas oli see tore toidupüramiidipilt alati käepärast. Lastel oli kõik paigas. Näiteks seal kõige alumisel ja suuremal korrusel on need asjad, mis kõige lastele rohkem maitsevad – koorikleiba meenutav küpsisejäätis ja šokolaadipallid ja keeksiviilud ja pudrukausis jäätis ja spagette meenutavad ussikommid. Elementaarne, et parimad asjad on need, mida peabki elus kõige rohkem sööma, ütleb lapse loogika. Neile toredatele ja täiesti siiratele tõlgendustele mõeldes riputasin täna ka oma uues toas sama pildi üles ja viin kodust nõustamiskeskuse mängutuppa samasuguse, sest prioriteedid peavad ju paigas olema, hihii!
Aga nüüd peaks siis vist koosolekule minema?
Kommirohkeid koosolekuid teile! Jätke lastele ka midagi 😃
