Need meie mänguteraapia õppimise ja harjutamise päevad Tartus on ägedad! Neisse mahub alati terve hulk tegemisi nii iseendaga, kolmikutes kui ka grupis. Teooria vaheldub praktikaga ja lahkudes on alati tunne nagu oleks spaas käinud (räägib see, kes pole kunagi spaas käinud, kuid ettekujutust see ju ei takista) 🙂
Pausilt tulles ootas meid keset põrandat selline uhke valik töövahendeid – igale grupile oma kast ja töö läheb käima!
Täna käisin ma läbi mänguteraapia tagasi minevikus.
Õppimise käigus harjutame me kolmikutes teraapia läbiviimist – kord oled terapeut, kord laps, kord vaatleja. Igal rollil on oma ägedad küljed. Kui sa lased tundel end kaasa võttad, siis võib juhtuda, et lapse rollis leiad end sealt, kus sa väga ammu käinud ei ole. Muidugi võib ka mängida kedagi teist, kuid läbi enda on lihtsam püsida rollis.
Ma olin täna 10-aastane mina ise ja kuidagi jõudsime me joonistamise juurde ja ma siiani mõtlen, et ma isegi ei tea, millal ma viimati Plutot joonistasin. Ja ometi olen ma neid sadu ja ehk isegi tuhandeid joonistanud lapsena, sest see oli üks mu lemmikuid.
See oli täna selline eriti armas kogemus kuidagi.
