Kui on vaja mänguteraapia läbiviimist harjutada, kuid pole veel oma mängutuba, siis mis on lahendus?
Siin on näide sellest, kuidas ma laenatud soliidsest elutoast 10 minutiga toreda pesa tegin. Sõitsin aga oma kastide ja korvide ja kangastega platsi ja seadsin end sisse.
Vajadusel saab sarnast ajutise mängupesa asja tekitada ka tööstuspinnast, proovitud. Olen viimase poole aasta jooksul saanud seda lahti- ja kokkupakkimist ning kõigega kohanemist piisavalt harjutada erinevatel pindadel, kuid samas vajan nii mina kui minu juures mängimas käivad lapsed midagi püsivamat. Kuigi lapsed on head kohanejad, siis tervikuna peaks teraapiaprotsessi paremini toetama kindel koht ja ruum ja keskkond. Muljet suudab kindlasti edasi anda ka väheste tuttavate detailidega, kuid päris kindel koht oleks kindasti palju parem. Seega tundub, et tuleb päris oma südamepesa ikkagi leida.
Alustan unistamist! 🙂
