On lapsi, kellele meeldivad saurused. On neidki, kellele meeldivad draakonid ja mõni on kindel, et draakonid on hoopis lohed ja teised on kindlad, et nad on ikka just draakonid ning mitte lohed. On neid, kellele meeldivad kas saurused või hoopis lohed ja draakonid ja on neidki, kellele meeldivad nad kõik. Selles tunduvad lapsed aga vägagi ühel meelel olema, et saurused ja draakonid armastavad piparkooke. Jõulud on ammu möödas, kuid piparkoogiarmastus kestab läbi ajastute nagu saurused. Või draakonid. Või mõlemad.
Nii nagu mõni armastab piparkooke pehmelt ja mõni krõmpsuvalt, mõni armastab pakse piparkooke ja mõni just õhukeselt, mõnele meeldivad glasuuriga piparkoogid ja teisele jälle ilma ja kolmas eelistab enne koogilt suhkruvaaba ära limpsida või krõbistada. Kindlasti on kusagil ka neid, kellele üldse piparkoogid väga ei meeldi, aga mina ei ole sellise lapse ega sauruse ega draakoni ega lohega veel kohtunud. Kindlasti on rohkem neid, kellel piparkoogid meeldivad. Olgu nad või mittesöödavad, siis ikkagi on nad hirmus head. Vähemalt mängutoas tundub see küll nii olevat.
Vot ja nii nagu on piparkookidega, nii on ka draakonite ja saurustega. Lastele meeldivad nad nii pehmete kaisuloomadena ja vahel kaardimänguna, kus saab võrrelda sauruste vanuseid, kaalu, pikkust ja laiust. Lastele meeldivad nad ka erinevas suuruses kujukestena. Kes eelistab suuremaid ja kummisemaid, kes liikuvaid, kes pisemaid ja kes päris tillukesi. Ja mõnele meeldivad kõige enam sauruste luukered. Kindel on vaid see, et nad kõik on saurused. Ja kogu seda sauruste maailma saab kombineerida. Näiteks saab valida välja saurused ja siis kaardimängust otsida välja kõige sarnasema, et teada saada, mis selle tegelase nimi võiks olla, millal ta elas ja kui suur ta oli. Ja nagu pildilt näha saab, siis vahel teevad saurused suguvõsade kokkutulekuid ka. Kõik võivad tulla ja piparkooke pakutakse ka.
Sest mängus on kõik võimalik! 🙂
