Mis puutub mänguasjadesse, siis hoian ma silmad kogu aeg lahti ja olen hüppevalmis, kui head pakkumist näen. Mitte, et mul juba ei ole suuremas koguses ägedad mängimise vahendeid, kuid parimad asjad kuluvad ja on ka neid asju, mida on alati juurde vaja. Pealgi on see päris oma teraapiatuba ju juba ammu soolas ja sinna peab ka asju aegsasti varuma. Ehk siis silmad ja kõrvad on kogu aeg lahti, sest kes otsib, see ju leiab. On vist nii?
Igal juhul eile juhtus nii, et keegi oli oma loomakesed müüki pannud ja mina läksin üsna hulluks, mul oli neid kõiki vaja, sest ma teadsin, et sellised elukad on teraapiatoas kuum kaup ja nii see siis taas läks. See oli õige magus saak! Täna hommikul oli mul aga keeruline kotil lukku kinni saada, sest tegelased siplesid põnevusest ja tahtsin muudkui näha, kuhu me ikka läheme ja mis nad seal tegema hakkavad. Reisi siis sellise kambaga! 😀
