Seda, et lapsed oma mänguasjadest sõpradega mänguteraapiasse tulevad, tuleb ikka ette. Põhjuseid selleks on erinevaid. Kuid seda, et keegi tuleb kohe oma päris elus sõpradega, seda polnud minu juures varem juhtunud. See oli kohe päris ootamatu ja tavapäratu külaskäik. Jah, ukse taga on käinud koerad lapsi saatmas ja ootamas, kuid raagritsikad juhtusid minu mängutuba uudistama päris esimest korda.
Raagritsikaid oli täpselt kolm – kaks suurt ja üks pisike. Nad olid oma plastkasti sees, näkitsesid roosilehti ja vaatasid imestusega, et kuhu nad nüüd küll on sattunud. Mängutoa loomad olid põnevil ja mõned tulid kohe päris lähedalt seda imeasja vaatama.
Hiljem selgus, et sellel uudistajate rivistusel olid need tegelased esireas, kellele raagritsikad väga maitsevad, huhh! Meil ei olnud plaaniski kedagi raagritsikatega toita ja nii saatsime me krokodilli ja ämblikud turvalisse kaugusesse. See innustas jälle raagritsikaid ja nad otsustasid oma esindaja saata seda tuba veidi lähemalt uurima.
Üks tegelane tuli oma kastist välja ja istus mu käele.
See oli natuke naljakas tunne, kui ta mu käel ronis. 🙂
Kuna raagritsikad olevad tegelikult hullult head põgenejad, siis panime tegelase kenasti kasti tagasi ja mäng läks edasi 🙂