Hälloviin

Mulle tundub, et selle Hälloviiniga on üks veider lugu. Kool ei jõua veel septembris alata, kui poeletid täituvad juba ämblike, luukerede ja muu säärase kraamiga. Kõrvitsalaternad on toredad, kuid muust Hälloviinist on mul üsna ükskõik. Seevastu laste hirmudega tööd tehes, on see kollitamise aeg ideaalne, sest poest leiab kõiksugu hirmsat kraami. Vahel on väga hea, kui mõni ämblik, kummitus või koll käepärast on.

Küll aga on mu mängutoas kõiksugu veidraid tegelasi, kes üheskoos suudavad ühe korraliku hälloviini-tervituse edasi anda küll. Sel korral siis sedasi!

Teraapiatoas eraldi sündmusteks valmistumist ei toimu, sest iga laps elab omas tempos ja ajab siin oma asja. Pealegi kardab mõni kolle, kummitusi, luukeresid ja nahkhiiri väga-väga. Näiteks ämblikud poevad iga kord juba teadlikult peitu, kui mõni kartlik laps tuleb, sest olgu või mängult, putukad pole üldse kõigi laste rida.

Küll aga elab siin toas kõiksugu põnevaid ja veidraid, mõne jaoks kohe päris koletegelasi ja mul oli täna võimalus nendega veidi ise mängida.

Hälloviini puhul juhtus nii, et nahkhiir Natalja näiteks leidis endale tütre, kes on kohe päris tema enda tegu ja nägu. Natalja oli selle leiu üle ilmatuma uhke ja õnnelik nagu ka pildilt näha saab! 😀

Hagivagid käisid spaas. Neile meeldib seal telgi katusel olevas rippuvas puhkekohas elu ja olemist väga nautida. Peab tunnistama, et nad on selle mängutoas oldud aja jooksul kohe päris sõbralikuks muutunud ja vabal ajal, kui nad parasjagu spaas pole, aitavad nad köögis porgandeid koorida ja kartulisalatiks materjali hakkida.

Piuksuv ämblik Lucas ajas mingit oma asja meie toa uusima liikmega, kellel pole veel nimegi, kuid kes näeb välja selline, et võiks vabalt Hälliviini puhul etteasteid sooritada.

Ja katusekummitused kolisid elutuppa kõrvitsapeole. Peab muidugi tunnistama, et alustuseks kolisid nad kogu kollektiiviga aknalauale, tõstsid seal kõik mööbli ümber ja siis ronisid nukumajja hullama. Enne, kuid nad kõik elutuppa pildile jõudsid oli neil vaja vooditel hüpata, vetsupotis kala püüda, köögis kõrvitsat süüa ja katusel sisalike sabad sõlme keerata, kuid pildile ma nad lõpuks sain ja siin nad on! 😀

Tegelikult toimus meil täna veel mitmeid päevale kohaseid etteasteid, näiteks Käsna-Kalle meeskond tegi aknale elu esimese kõrvitsakohviku, kus pakuti kõrvitsa lattet, kõrvitsakooki, -pirukat, -torti, -jäätist ja muud head paremat. Kusagil ajasid sauruste luukered kleite ka selga, aga seda ma pildile ei jõudnud enam püüda. Granny ja horror Sipsiku jätsime täna siiski kappi lukkude taha. Igaks juhuks, et asja liiga üle vindi ei keeraks.

Mis muud, kui Häppi Hälloviin!

Ja sööge kommi ja kõrvitsat ka! 😀