Vahel on vaja lastega rääkida ka keerulistest ja rasketest asjadest. Suurte jaoks ei ole see alati kerge, sest ühelt poolt tahaks ju lapsi kaitsta ja säästa sellisest teemadest ja teiselt poolt nagu hästi ei oska ka, sest äkki ma ütlen midagi valesti.
Surm ja suremine on üks selline teema, mis tekitab vastakaid tundeid. Eakohase info andmine on äärmiselt oluline, sest asjad, mida lapsed tajuvad ja aimavad, kuid millest otse ei räägita, tekitavad suuremaid arusaamatusi ja hirme kui teadmine ise. Oluline on olla aus, rääkida asjadest nende õigete nimedega, avada suuremat pilti ja selgitada asju, mis arusaamatud tunduvad. Lapsed oskavad küsida, meie asi on anda või otsida lastega koos vastuseid.
Täna oli selline päev, kui tuli pisut surmast ja sellega seotust veidi rääkida. Armas Õnnela tuli minuga kaasa ja Manfred tuli omakorda meile toeks. Ta oma suurte silmade ja pika triibusabaga oskab kohe sedasi olla ja vaadata, et pinge veidi leeveneb ja lihtsam on ka keerulistest asjadest rääkida.