Ämblikud olevat hirmude klassika madude, kollide ja muude hirmsate asjade kõrval.
Kindlasti tead sa kedagi, kes kardab ämblikke. Aga kas sa tead, et vahel kardavad ka ämblikud ise?
Selgus, et meie väike Lucas kardab kohutavalt ahve ja vaala. Ta kruttis end lillede sisse, et ohtlikud tegelased valejälgedele juhatada ja puges siis nukumaja ülemisele korrusele teki alla peitu. Sealt piilus ta oma kõige suuremate silmadega hirmunult välja ja lootis, et õhtusöögi ajaks saab oht mööda.
Lõppes lugu ootamatult hoopis sedasi, et kui Lucast ei leitud ja kellegi peale jahti pidada rohkem ei olnud, siis sõi eriti näljane vaal hoopis ühe ahvi ära ja teine põgenes ise minema ja kui vaala kõht sai ahvi täis, siis langes ta kõhuvalust minestusse ja arvas, et ta ei söö enam kunagi. Lucasel oli seda veidrat janti vaadates muidugi raske uskuda, et oht ongi päriselt möödas, kuid ühel hetkel tuli ta ikkagi teki alt välja ja ronis hoopis maja esimesele korrusele telekat vaatama. Vaal tuli ka külla. 🙂