Ajuäratus!

Mul oli täna vaja varem tööle minna ja isiklik laps tuli minuga natukeseks kaasa. Ma olen hommikune magaja ja iga kell enne 10 on minu jaoks keeruline, kuid vahel on lihtsalt vaja varem tegutsema asuda.

Sel hetkel oli kell alles 8:30, kui ma keskuses ringi käisin ja vaikselt omi asju toimetasin. Täitsin veepudelit ja puhastasin susse, tõstsin lauale tõstetud lastetoole alla, kontrollisin, kas prügikastis on ka kott ja muud säärast. Oma tuppa tagasi tulles tunnen korraga, et keegi passib mind. No see on kohe üks isemoodi tunne, kus sa oled kindel, et oled üksi, kuid aju kisendab, et eiiiiiii, sa ei ole üksi!

Hea, et ma ehmatusest ei karjatanud, sest magav aju oli täisti unustanud, et mu toas ongi ju keegi veel. Sealt telgiaknast vahtis välja mingi pingviin. Vaatas nii ja vaatas naa, jälgis mind oma pingviinipilgul ja mul on siiani naljakas mõtelda, kui erinevalt toimub mu aju hetkel, kui ma teen tööd ja kui ma seda ei tee.

Igal juhul äratas see pingviin mind täna korralikult üles! 😀