Mõnikord on mõnus ka lihtsalt ise ja üksi mängida. Niisama sorteerida ja asju korrastada on minu jaoks kohutavalt igav, kuid mängides saavad asjad läbi vaadatud justnagu iseenesest. Nii leiab üles need jupid, mis on kadunud olnud kui ka need, mis vajavad väikest parandust.
Kuigi see mängimise tuba elab oma elu, siis vahel on tõeliselt mõnus panna asju tagasi oma kohale ja tunda siis rõõmu, et tead selles miljoni asjaga toakeses ka seda, kus asub just see üllatusmunast ilmunud roosa kutsikas või veel pisem kollane jäätis. Ka pisiasjad loevad ja väikesed vigurid kuuluvad lahutamatult selle kõige juurde! 😉
