Seda, et mööduvad lapsed teraapiatuppa piiluvad, seda juhtub pidevalt. Vahel juhtub ka nii, et see, mis õues, akna või ukse taga toimub, köidab toas olevate laste tähelepanu rohkem ja mängimised teevad kannapöörde. Minu asi on lapsega kaasa liikuda kõiges, mida ta teeb ja mis teda köidab. Võib ju arvata, et see segab mängimist ja miski oluline jääb pooleli, kuid asjad, mis on olulised, leiavad alati tee tagasi ja olulisi asju võib olla palju rohkem, näiteks võib olla oluline vaadata aknast kinnijäänud prügiautot. Nii võib vabalt juhtuda, et me istumegi aknal, vaatame, mis seal toimub, joonistame aknale õhatud udu sisse ja ajame niisama juttu. 🙂
