Vahel on olulistest asjadest, mis juhtuvad meie sees või ümber keeruline rääkida või isegi mõtelda. Kui mõte kisub selliste teemade juurde, siis saab mängus kompamisi ja katsetades neid turvalisemalt nähtavaks teha läbi sümbolite ja metafooride.
Mänguteraapiatuppa astudes võib esimese hooga jääda mulje, et kõike on liiga palju ja milleks ometi on vaja kõiki neid erinevaid asju ja asjakesi. Tegelikult võib iga veidramgi pisiasi, mutter või killuke leida vahel olulist kasutust, sest igal ühel on oma lugu. Kui mõtelda, et asjad on lapse sõnad ja mäng tema keel, siis on ehk lihtsam mõista, miks neid sõnu korraga ühte ruumi ehk nii palju on sattunud.
Vahel on vaja just seda üht märki, sümbolit või metafoori, mis aitaks olulist lugu uurida, vaadelda ja ehk ka jutustada. Mõni näiliselt ebaoluline asi võib mängus omandada väga olulise kaalu ja mõni ohtlik ja võimas asi võib muutuda hoopis millekski täiesti tavaliseks ja minetada oma muidu ehk raskena näiva energia. Vahel jääbki kogu lugu sümboolsele tasandile ja ka see on täiesti ok. Oluline on seejuures teadmine, et sümboolne kujutamine aitab olulisi kujutlusi, mõtteid, tundeid ja kogemusi teadvustada ning teeb seda turvaliselt, kui laps saab ise enda mängu juhtida.
Muidugi võib juhtuda, et laps räägib läbi sümbolite lugu, kus tema ise või keegi teine on päriselt kannatada saanud ja see olukord vajab kindlasti sekkumist, kuid üldjuhul lapse mängu üheselt tõlgendada ei saa, sest fantaasia ja reaalsus on selles piisavalt segunenud. Lisaks mängivad mängus olulist rolli uudishimu ja katsetamise põnevus. Ikka selleks, et iseendast ja maailmast enda ümber paremini aru saada!